Teaksta: gulahallanráđđeaddi Kristine Magnesen
– Sámi leavgga jurdda lei duođai oalle ihána fearán, muitala Persen. Stáhta dáiddaakademiija studeanttat ráhkadedje 1997 geasi vuovdinčájáhusa čohkken dihte ruđa mátkái Jølsterii. Doppe galge sii vásihit njuohtandáiddár-professora Ludvig Eikaasa riikka. “Dat čájáhus manai nu bures, mii diniimet nu olu ruđa ahte suittiimet vel oarjelis fitnat. Manaimet fatnasiin Bergenis Fearsulluide, Torshavnii. Sámi leavgga hutkkus lei duođai oalle ihána fearán”, muitala Persen.
Jurdda riegáda
Fearsullot leat 1948 rájes leamaš iešstivrejeaddji oassin Dánmárkkus, ja iešheanalašvuohta lea erenoamážit oidnosis sin sierra leavgga bokte ja das go Fearsulluid giella lea nammaduvvon almmolaš giellan. Dán sulloservodagas deaivvai Persen báikkálaš dáiddáriid geat ságastalle iežaset iešheanalašvuođa ja Fearsulluid identitehta birra rámisvuođain. – Dat cahkkehii čuotnama mu váibmui, muitala son.
Fatnasiin mátkkoštit ruovttoluotta Bergenii ii lean šat ságas. – Fanasmátki don guvlui lei vearrái. Mii vuvssiimet ja mátki lei nu váivi.
Girdimátkkis Torshavnas Københámmanii oinnii son ábi ja Norgga rittu. Sámis ja sámi álbmogis ii lean juoga oktasaš mii sáhtášii leat sin oktavuođa ja identitehta mearkan, ja das riegádii dasto jurdda.
Sámeleavgga árvalus
Ruovttoluotta Oslos álggii Persen maŋemus oahppojahkái grafihkkasuorggis. – Mun in lean plánen grafihkain bargat, muhto dáiddárin lei munnje deaŧalaš oahppat maiddái eará teknihkaid, maiddái gráfalaš. Mun válden vuođu iežan gávttis, Porsáŋggu gávttis. Kárášjoga ja Ohcejoga gávttiin leat maid diet seamma ivnnit.
Rukses, fiskes ja alit silkepreanttus oaččui namahusa Sámeleavgga árvalus (Utkast til samisk flagg). Persen goarui maiddái tekstiilaleavgga mii adnui miessemánu 1. beaivve vázzinráiddus Oslos.
Vuosttaldeami mearkan
Loahpageahčen 1970-logu ráhkaduvvojedje eanet sámeleavgaevttohusat. Álttá-akšuvnnaid oktavuođas loahpageahčen 1970- ja álggogeahčen 1980-logu levgejuvvui Persena leavggain. – Mun navden guhká ahte mu goarrun leavga dat adnojuvvui, muhto sii ledje gusto mu leavgga málle mielde ráhkadan eará.
Nu šattai Persena leavga symbolan, ii dušše sámiide, muhto daid garra miellačájehemiid oktavuođas mat ledje dulvadeami vuostá Finnmárkkus.
Máze-joavku
– Mun lean várra álo leamaš aktivista. Lean olu návccaid bidjan geainnu gállimii ja diliid buorideapmái, lohká Persen.
1978:s lei son fárus álggaheame Máze-joavkku ovttas čiežain eará sámi dáiddárstudeanttain. Norgga kulturráđđi lei bálkáhan sin čiŋahit arkiteavtta Kjell Lund hábmen skuvlla Láhpoluobbalis Guovdageainnus. – Mis ii lean makkárge vásáhus juogo čiŋahemiin dahje stuorát bargguin. Mii han leimmet ain nuorra studeanttat. Golle máŋga jagi ja ledje garra nákkut, muhto loahpas goit šattai juoga. Seamma proseassa olis ásaheimmet Máze-joavkku.
Min mihttu lei ‘dáidda álbmogii’. Mis ii lean ambišuvdnan ieža šaddat dovddusin. Mii háliideimmet oažžut dáidaga olámuddui buohkaide
Synnøve Persen
Dáidda álbmogii
Máze-joavku mearridii ahte sámi dáidaga ovddideami rahčamuš fertii čađahuvvot Finnmárkkus, ja danne fárriimet buohkat dohko. – Dat heivii bures dalá ‘áiggi vuigŋii’. Mii šattaimet muhtin láhkái dáidaga ovddasmannit, muittaša Persen.
Sii ásahedje dáiddabájiid Mázii Guovdageainnus, ja mátkkoštedje unna bussežiin feara gosa. – Mis ledje čájáhusat smávva báikkiin gos ii goassege ovdal lean leamaš dáiddačájáhus, ja gos ii soaitte goasse maŋŋel ge leamaš.
Nu sii barge muhtin jagiid, muhto loahpas šattai menddo váttis ealihit iežas dusse idealistan.
Sámi leavgga vuosttaldeapmi
Go Persen háliidii čájehit iežas leavgga Sámi Álb’mut (Det samiske folket) nammasaš čájáhusas Álbmotmuseas (Folkemuseet) 1978:s, de gal direktevra dan ii suovvan. Okta eará gii maid searvvai čájáhussii lei govvejeaddji Paul Anders Simma. Son lei aiddo leamaš Ruoššas ja govven doppe sámiid, ja dát lei vuosttaš geardi go Ruošša beale sámiid fotografiijat galge čájehuvvot Norggas. Persen oaččui Simma iežas beallái, ja soai niittiiga oalát geassádit čájáhusas jus ii beasa maiddái leavgga čájehit. – Leavga beasai mielde, ja mun in muitte ahte dasa čájehuvvui vuosteháhku.
Su garraseamos muitu čájáhusas lea duodječoakkáldat Ruoŧa bealde. – Mu mielas ledje duojit nu čábbát ja váibmuičuohccit, ja munnje lei duodječájáhus stuora oavdun ja illun.
Bovdejuvvon documentai
Čájáhusa rájes Álbmotmuseas galggai gollat 25 jagi ovdal go Persen fas beasai oaidnit leavgga. – Mun in váldán dan mielde dalle go rájaimet čájáhusa.
Lihkus ledje earát áimmahuššan dan, ja bukte ruovttoluotta. Oainnat go okta máilmmi stuorámus ođđaáiggi dáidaga čájeheddjiin, documenta, válddii oktavuođa 2016:s, fertii Persen fas ohcat albmosii iežas riikka ivnniid.
Ovdal bovdehusa galggai son čájehit boares báji Mázes riikkaidgaskasaš sáttatgoddái. Miella ja váibmu máhcce vássán áigái. Šattai garra vásáhus fas oaidnit daid lanjaid maid Máze-joavku lei guođđán badjel 35 jagi das ovdal. – Bevddiid alde ledje ain báhpirat ja sárgunávdnasat. Orui dego livččiimet ikte leamaš doppe! Mun čájehin lanjaid sidjiide ja mii hálaimet ja hálaimet ja hálaimet.
Easkka maŋŋel fuomášii son ahte sáttatgottis ledje documenta jođiheaddjit.
Leavgga dulkomat
Ovttas guvttiin eará Máze-joavkku oasseváldiin, Britta Marakatt-Labbain ja Hans Ragnar Mathiseniin galggai Persen dulkot temá Sápmi – getting there and away čájáhussii mii lágiduvvo juohke viđát jagi. – De ii lean eará go bargagoahtit dakkaviđe, ii lean áigi nallat. Dulkot leavgga vuođul man hábmejin 1977:s – gii lean mun dáiddárin, sámi dáiddárin ja olmmoži 2016 čavčča?
Documenta 14 čájáhusa bargui gávnnai Persen inspirašuvnna earret eará Barnett Newman dáidagis Who’s Afraid of Red, Yellow and Blue III. Dan lei son oaidnán Stedelijk Museas muhtin jagiid ovdal. – Dat lea hui stuora dáiddalaš bárgu ja das leat juste seamma ivnnit.
Boađusin šattai 1997 leavgga dulkon En tricolor, Rød – blå – rød og Gul – blå – gul njuohtamiid bokte.
Synnøve Persen, "Red - blue - red", 2017. Dáiddára iežas foto.
Synnøve Persen, "A tricolour", 2017. Dáiddára iežas foto.
Synnøve Persens čájáhus, «documenta 14» Dáiddára iežas foto.
Čábbát lágiduvvon čájáhus Atenas
documenta 14 rahppojuvvui Atenas – Greikkas, cuoŋománus 2017, ja ledje maid čájáhusat Kasselis – Duiskkas. Persena dagus čájehuvvui viđát gearddis, National Museum of Contemporary Art (EMST) Atenas. – In leat goasse ovdal vásihan iežan dáidagiid lágiduvvon čábbábut go doppe. Dan in nagot sániiguin čilget. Sii ledje vel čuoldda málen ‘mu’ rukses ivnniin.
Ovdal čájáhusa lágideami ledje sii jearran Persenis háliidivččii go son sámi dáidaga čájehuvvot ovttas. – Dan gal in ollenge háliidan. De livččii juohkehaš dušše šaddan oassin ‘sámi dáiddáriid’ joavkkus.
Dáidagiid garra historjá
Našunálamusea osttii sihke silkeprentosa ja su iežas goarrun leavgga go fitne galledeame su ateliera 2017:s. Musea kuráhtor, Randi Godø, muitala ahte Persena atelieras leat alla vilges seainnit ja láset mat buktet luonddu lagabui – mii lea ge njuohtti dáiddára dábálašvuohta. Go sii galledit atelieraid de árvidit ahte čuožžila vuovdindoaivva, muhto vuosttažettiin lea ságastallan dáiddáriin dáidagiid birra deaŧalaš. – Mii lávet hárve ságastallat oastima birra das ja dalle, dan birra digaštallat mii museas maŋŋel, muitala son.
Buot oastimiid duohken leat proseassat mat mielddisbuktet ákkastallamiid, digaštallamiid ja dohkkehemiid. Lei álki ákkastallat ahte Sámeleavgga árvalus (Utkast til samisk flagg) galgá ostojuvvot musea čoakkáldahkii. – Persen lea dáiddár gii ii lean ovdalaččas ovddastuvvon Našunálamusea čoakkáldagain. Dat lea duođai hui imaš, go son han lea leamaš hui guovddážis sihke sámevuođa bealušteaddjin, muhto maiddái iežas dáidaga dihte. Dát leavga han adnui maiddái symbolan Álttá-Guovdageaineanu dulvadeami miellačájehemiin, ja danne lea dat min mielas dáiddalaš dagus mas lea deaŧalaš mearkkašupmi maiddái Norgga stáhta historjjálaš dáhpáhusaid oktavuođas, lohká Godø.
Silketrykk
Synnøve Persen, «Utkast til samisk flagg» / «Sámeleavgga árvalus», 1977. Foto: Nasjonalmuseet © Persen, Synnøve/BONO
Tekstiilaleavga
Galgá čájehuvvot ođđa Našunálamuseas
Sámeleavgga árvalus (Utkast til samisk flagg) galgá čájehuvvot ođđa Našunálamuseas go dat rahppojuvvo 2022:s.
– Mun sávan ahte juogo mu dáidda dahje eará sámi dáidagat čájehuvvojit sierra ‘sámi’ lanjas. Mu mielas lea eanet miellagiddevaš oaidnit sámi dáidaga eará dáidagiid ja eará dáiddaovdanbuktimiid relašuvnnas, loahpaha Synnøve Persen.
Synnøve Persen
• Dáiddár, poehta ja organisašuvdnahuksejeaddji
• Riegádan guovvamánu 22. beaivvi 1950 Beavgohpis, Porsáŋggus
• Oahpu váldán Einar Granums Kunstskole (1971), Trondheim Kunstakademi (1971–72) ja Statens Kunstakademi (1972–78) bokte
• Oassálasttii Álttá-Guovdageaineanu dulvadeami vuosttaldanakšuvnnain 1970- ja 80-logus
• Sámi Dáiddačehpiid Searvvi – Samisk kunstnerforbund jođiheaddji 1980–83 ja 1989–93
• Guovddáš olmmoš Sámi dáiddaguovddáža - Samisk kunstsenter ásaheamis ja Kárášjoga dáiddaskuvlla áŋggirdeaddji
• Ožžon máŋggaid gudnebálkkašumiid, čájáhus- ja čiŋahanbargguid, earret eará Kulturráđi gudnebálkkašumi ja St. Olavs Orden 2018:s
• Oasseváldi documenta 14 2017:s
• Sámeleavgga árvalus (Utkast til samisk flagg) galgá čájehuvvot ođđa Našunálamuseas (Nasjonalmuseet) go dat rahppojuvvo 2022:s
Referanser:
Documenta 14.de: Sámi Artist Group (Keviselie/Hans Ragnar Mathisen, Britta Marakatt-Labba, Synnøve Persen)
NRK.no: Sameflaggets opphav diskuteres, Kunstskole til Karasjok godkjent
Who's Afraid of Red, Yellow and Blue III, Stedelijk museum, Amsterdam, Nederland
Sámi Dáiddafestivála: Samisk Kunstnerforbund
Store norske leksikon, snl.no: Synnøve Persen, Ludvig Eikaas, Færøyene, Alta-saken, duodji, Sameflagget
Wikipedia.com: Synnøve Persen, documenta, Lahpoluoppal skole
Wikiwand.com: Who’s Afraid of Red, Yellow and Blue